Millal on õige aeg alustada lapse kõne arendamisega ja kuidas seda teha?

29.11.2017

„Kindlasti mitte alles siis, kui oleme hakanud muretsema lapse vähese kõne pärast kahe või kolme aasta vanuses – siis pannakse juba diagnoose kõneraviks,“ räägib raamatute „Sõnad minu päevas“ ja „Esimesed sõnad minu ümber“ üks autoritest Agnes Miidla.

Kuigi kõik lapsed on erinevad, on neis võimas arengupotentsiaal, mida ei tohi maha magada – mida noorem laps, seda kiiremini ta areneb ja rohkem vastu võtab. Tegutseda võiks juba kõhubeebi east, soovitavalt 24. elunädalast, kui areneb intensiivselt lapse kuulmine. Juba siis võiks beebiga rääkida ja talle laulda. Märgake, et laps reageerib valjudele helidele, muusikale ja kõnele põtkides käte ja jalgadega.

Räägi beebiga

Suhtlema hakkab laps sündimise momendist, mil ta tunneb ära lähedaste hääle, ümbritsevad helid, hakkab varakult koogama (nii kujunevad häälikud) ja vestleb omamoodi. Kuna kõnekeskused ajus arenevad välja kuuldud kõne abil, on oluline beebiga rääkida, laulda, nimetada ümbritsevaid asju ja esemeid ning kirjeldada, mida oma lapsega koos näete, kuulete ja teete. Andke talle aega teie kõnele vastata, et teie vahel tekiks dialoog.

Alates teisest elukuust loob laps silmsidet oma lähedastega,  koogab ehk loob häälikuid, üritab keskenduda objektile. Laps reageerib tahtlikult ümbritsevatele helidele, sealhulgas inimhäälele. Ka saab ta aru emotsionaalsest hääletoonist: räägi lapsega rahulikult ja sõbralikult, väldi „pudikeelt”.

Areneb vestlus

Kolmekuune laps hakkab silpe moodustama – lalisema, kasutab suhtlemiseks käsi, tirib vanemaid juustest, riietest. Teda kuulates pane tähele hääle eri varjundeid. Saab alguse vestlus – räägime kordamööda, märkame, et ta vastab meile.

Nelja, viiekuune laps reageerib oma nimele ja lalin muutub meile mõistetavaks  – mam-mam (söök) jne. Kui laps ei lalise, siis erguta teda seda tegema: tee loomahääli, loodushääli, liiklusvahendite hääli. Beebid armastavad liisusalme. Liisusalmid õpetavad kuulama ja kõne sisu mõistma, arendavad jäljendamisoskust.

Kuuekuuselt hakkab laps oma tähelepanu jagama, mis tähendab tema jaoks keskkonna avardumist. Ta jälgib huviga oma ümbrust, inimesi, mänguasju. Laps laliseb silpidega, reageerib oma nimele, jälgib hoolega täiskasvanu kõnet. Räägi lapsega rahulikult, sõbralikult, õigete sõnavormidega. Erguta suhtlust – vahepeal kuula, mis ta sulle vastab.

Näita raamatuid

Lisaks beebiga rääkimisele võiks talle hakata näitama ka pildiraamatuid. Alustada on vaja võimalikult varakult, sest imiku kõik tajud teevad koostööd – nii areneb koos kõnega ka kuulmine, motoorika ning nägemine.  Nägemisteravus ei ole kaasa sündinud, seda tuleb õppida: laps peab saama vaadata, haarata, puudutada, maitsta.

Nii väikesele lapsele on sobilikud tekstiilist raamatud ja papiraamatud, mis on vastupidavamad puudutamisele ja lappamisele. Raamatu igal leheküljel peaks olema üks pilt, sest laps ei suuda keskenduda paljudele esemetele korraga. Sellises eas on sobilik hakata lapsele näitama raamatusarja „Mida näen kuulen katsun maitsen” esimest raamatut „Esimesed sõnad minu ümber”. See raamat on mõeldud kõige pisematele. Raamatus on fotod tähtsatest asjadest tema ümber: joogipudel, käru, kõristi, närimisrõngas, vann, voodi jne. Raamatut saab kasutada:

- silmade koordinatsiooni arendamiseks (hea nägemistäpsuse huvides peab laps õppima pilku hoidma kindlal objektil, mistõttu on igal leheküljel vaid üks ese tema lähiümbrusest),

- lapsega rääkimiseks, laulmiseks (kuulmise, rütmitunde, tähelepanu arendamiseks),

- motoorika arendamiseks (süles olev laps pingutab kõiki oma lihaseid),

-  peenmotoorika arendamiseks (anname lapsele raamatut katsuda).



Pildirikkad raamatud alates 6. elukuust

Kui vastsündinu keskendub korraga üksikutele objektidele, siis kuuekuusel lapsel hakkab kujunema jagatud tähelepanu, mistõttu on nüüd sobiv aeg anda talle raamat, mille lehekülgedel on rohkem pilte.

Pildid võiksid olla tema lähiümbrusest – lapse kodusest keskkonnast ja vajalikest asjadest. Raamatu „Sõnad minu päevas” piltide abil saab lapsega rääkida tema päevast ja valmistada teda ette päeva tegevusteks. Raamatu lehekülgedel on temaatilised pildisarjad lapse keskkonnast ja vajalikest asjadest ja tegevustest. Fotodele on lisatud trükitud sõnad (kokku 103 sõna), mille pidev näitamine-nägemine toetab hilisemat lugema hakkamist. 

Pooleaastasele ei pea näitama kõiki pilte korraga. Mõistlik on valida igalt leheküljelt mõned. Kui laps väsib, katkesta. Kui ta soovib lehte keerata, luba seda teha. Mida vanemaks laps saab, seda rohkematele piltidele suudab ta korraga keskenduda. Alguses võiks nimetada asju ja tegevusi ja hiljem lisada lühikesi lauseid. Laula laulukesi, räägi liisusalme piltidest ja tegevustest – see arendab rütmitunnet, mis on kõne arengu seisukohalt tähtis.

Riiulile võiks raamatud panna kättesaadavasse kohta esiküljega vaataja poole, et laps saaks ise raamatuid võtta ja neid lapata. Alguses võib laps ajada raamatut suhu ja üritada seda rebida, aga kui lapsega koos on varakult raamatuid vaadatud, siis saab ta üsna kiiresti aru, milleks need mõeldud on ja ei ürita neid lõhkuda, vaid hakkab neid ise vaatama ja lappama.